Jumal on naine

Peale oktoobri näitusi käisin Tarmo Paunu näitusel nimega "Jumal on naine" Tallinna kunstihoones . Autori sõnul on ta maalide eesmärgiks anda edasi mingit teatud energiat ja elu; ta ei tähtsusta oma töödega stiili, vaid kasutab just neid värve ja vorme, mida parajasti soovib. Näituse pealkiri tuleb mõttest, mida Tarmo Paunu kord Erkki Pirtola videofilmis (2013) väljendas: "Kui Jumal on, siis on ta naine". 

Maalidel oli kasutatud säravaid värve ja uudseid, ebaharilikke viise inimeste kujutamiseks. Kohapeal sai lugeda teiste kunstnike arvamusi autori tööde kohta, mis kõik teda kiitsid. Maalidest räägiti kui millestki metsikust, absurdest ja ülendavast, täis energiat, loomisrõõmu ja lusti.

Mina isiklikult nendes maalides midagi erakordset ei näinud, kuid ilu on vaataja silmades. Küll aga meeldis mulle autori suhtumine kunsti - millessegi, mis on lõbus ja fantastiline ja mida tuleb iga kord uue pilguga vaadata. Kunstnik vaatab maailma läbi kohati isegi lapseliku pilgu ja seda peegeldavad ka tema maalid. Nõustun ka Maija Koskineni mõttega "Mulle meeldib viibida oma maalide keskel". Siit näitusest oli aru saada, et kunstnik tegi oma tööd suure armastusega ja maalis ikkagi eelkõige endale. 

"Dzunglipaavst" 2012