Aeg meenutada

Aime Jürjo näitus "Aeg meenutada" asus Vabaduse galeriis ning selles olid esindatud tema joonistused, mis on sulatatud vesivärvi-  ning kollaažtehnikaga. Piltide valmistamisel kasutab ta enda mälestuste fragmente ja kindlaid kohti, vaadates oma elule tagasi. Tööd teeb omapäraseks see, et enamus pindade loomiseks kasutab ta isiklikke tekste, märkmeid ja päevikute sissekandeid. Siiski jääb osa teosest vaid pildiks ja terve tekst ei ole kunagi loetav.

Mõnedele töödele on autor lisanud ka postmarke. Kiri, postmargid ja kindlad paigad justkui räägiksid oma lugu, kuid siiski on see küllalt salajane ja midagi, mis kunstnikule endale kindlasti eriline ja äratuntav, kindla emotsiooniga on. 

Mulle meeldisid need tööd väga, just nende detailirohkuse ja selle tõttu, et kunstnik oli nendega väga vaeva näinud. Kiri oli õigetes kohtades õiget värvi ja seda oli nii palju, et terveid suuri pindu katta. Kohati lõi autor ka illusioone, kus ta alati ei kasutanudki kirja, kuigi kaugemalt vaadates see nii tundus.