Sel ajal, kui mina seda näitust külastasin, toimus ka tööde esitlus, kus paar gruppi näitusel osalevaid noori endi õpetajatele ja eakaaslastele enda töid tutvustasid. See lisas mulle, kui näituse vaatajale kerge ebamugavustunde, kuna ruumid olid kitsad ja noorte hääled valjud, segatud õpetajate käskudega vaiksemalt olla.
Sellest näitusest jäi mulle millegi pärast meelde, kuidas tagumises toas oli mitu interaktiivset teost, millest vaid üks korralikult töötas ((R)evolution). Ülejäänud kas olid lihtsalt rikkis või oli neile juurde lisatud kiri, kus seletati, et teos parajasti ei tööta.
Minu isiklikuks lemmikuks sellelt näituselt sai kohe peale selle nägemist töö "From plan to space" noortelt kunstiõpilastelt. See koosnes mustade seintega pimedast ruumist, mis esimese toa sisse ehitatud oli. Ainus valgus seal oli UV-lamp, mis toas rippuvaid origamitehnikas volditud "planeete" valgustas. Pimedas särasid ja helendasid valged planeedid, mis tekitas tunde, nagu oleks külastaja päriselt kosmoses. Ainus negatiivne külg selle teose puhul oli ava toa kangast seinas, kust külastajad said sisse tulla, kuid mida ei saanud sulgeda ja mis segas täielikuma illusiooni tekkimist.
No comments:
Post a Comment